Ehitusmetallide korrosiooni peamine vorm

1. Ühtlane korrosioon. Metallpinna korrosioon muudab sektsiooni ühtlaselt õhukeseks. Seetõttu kasutatakse tavaliselt korrosioonivõime (korrosioonikiiruse) näitajana aasta keskmist paksuse kadu väärtust. Teras on üldiselt atmosfääris ühtlaselt korrodeerunud.

2. Punkkorrosioon. Metall on täppide kaupa korrodeerunud ja moodustab sügavad lohud. Punktkorrosiooni teke on seotud metalli olemusega ja keskkonnaga, milles see paikneb. Kloriidsooli sisaldavates keskkondades võib tekkida täppkorrosioon. Sageli kasutatakse indikaatorina punktkorrosiooni maksimaalset ava sügavust. Torujuhtmete korrosiooniga kaasneb sageli aukude tekkimine.

3. Galvaaniline korrosioon. Erinevate potentsiaalide põhjustatud korrosioon erinevate metallide kokkupuutel.

4. Lõhekorrosioon. Metallpindade lokaalne korrosioon pragudes või muudes varjatud kohtades esineb sageli erinevate osade vaheliste söötme koostise ja kontsentratsiooni erinevuste tõttu.

5. Pingekorrosioon. Söövitava keskmise ja suure tõmbepinge mõjul metallpind korrodeerub ja levib sissepoole mikropragudeks, mis sageli põhjustab äkilist purunemist. See kahjustus võib tekkida betoonis olevates ülitugevates terasvarrastes (terastraatides).